Eerik Haameri maalide näitus KUMUs on avatud 12. oktoobrini. Ärge arvake, et aega küll: aeg möödub kiirelt. Tutvuda aga tasub otse kindlasti.
Võib ju mõelda, et milliseks oleks kahtlemata kunstnikuks sündinud mehe elu ja looming kujunenud siis, kui ta ei oleks 1944 paadiga Rootsi läinud. Võib arvata, et tänu sellele minekule sai anne areneda täies hiilguses. Nagu vend Harri, polnud ka Eerik kompromisside mees: näituse infolehest võib lugeda, kuidas Eerik loobus võimlemisõpetaja tööst, kui ei tohtinud õpilasi hinnata enam nende annete kohaselt, vaid tuli lähtuda normidest.
Elu Rootsiski polnud kerge nagu pole ta kerge kusagil. Nüüd saame mõtiskleda näitusel muuhulgas võõrandumise üle. Ehkki kunstnik ei kohanenud Rootsi inimeste ja elulaadiga, on piltidel kujutatud grotesk lõbus ja elujaatav. Juba ainuüksi sellepärast tasub tänapäeva kirju ja killustunud maailma elanikel näitust vaatama minna. Aga ka selleks, et veenduda: üks tõeline suurmees on eestlaste seas veel lisaks senituntuile.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar