Ostsin Tammsaare pargi käsitöö müügiplatsilt väikese lootusrikka naeratusega savikuju. Kuju meenutas natuke tulnukat, kellel on tiivakesed seljal. Tundus, nagu oleks ta hirmsat moodi vaeva näinud tiivakeste kasvatamisega ja küsib nüüd: kas kõlbab?
Nimetasin kuju mõttes: "tekopyhä". Ostsingi selleks, et ta mulle meelde tuletaks, kui väga me üritame endale tiibu kasvatada, unustades, et tiivad annab Jumal.
Soomekeelset sõna kasutasin selleks, et eesti keeles ei tule nii tabavat meelde. "Võltsvaga" annab negatiivse hinnangu, aga tekopyhä tundub olema tavaline püüdlik tobu nagu enamus meist Jumalat ära osta püüdes.
Tulnukanäolisus tundub, jah, kõige otsa hea leid. Leedu keraamikutel on inimloomuse tabamine hästi õnnestunud!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar