Täna: reis punktist A punkti B, kust abikaasal tuli remonditöökojast punkti A tagasi tuua sõbra Citroen 2 CV 6. Abikaasa kutsus mind lahkelt kaasa.
Ilus oli podistada Sitikaga mööda vihmasagaralist ja päikeselist Eestimaad. Ilus maa, vahvad inimesed. Jõudsime õnnelikult tagasi, ehkki mahtusime kategooria alla ”aeglane sõiduk teel”. Möödusime ise ka: ühest traktorist.
Mida oli näha ”kirikutöötaja pilguga”? Ilu, arvan. Usun, et olen Jumalat tundma õppides muutunud elu suhtes avatumaks, eelarvamustevabamaks. ”Posmotret dobrõmi glazami,” mäletan fraasi vene keele tunnist omal ajal. Fraasi sisu võlus mind, soovisin sellist oskust juba kooliajal. Ju ma tundsin, et see on keeruline.
Inimese jaoks ongi, Jumala jaoks meie südames mitte. Palvevastused tulevad, kasvõi omal ajal.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar