Armsad inimesed! Ärge rääkige väsimusest! Rääkige palvetamisest!
Nädala algul oli kuulda mitme kolleegi vihjeid, et nad on väsinud. Nädala edenedes tuletati meelde, et puhkama peab korralikult ning sellega on tõsi taga.
Neljandal päeval hakkas väsimus tunda andma: pea tundus sisustatud ühtlaselt halli mõttemassiga, millest ei küündinud välja ühtegi kasutuskõlblikku mõtet. Küll tulid meelde mitmed ebaõnnestumised, halvad ootamatused ja tegemata tööd.
Reedel tundus asi päris hull: esmaspäevaks vajamineva artikli koostamine tundus töömahukuse tõttu võimatu, samas kui südametunnistusele koputas kodune tolmukiht voodi all.
Palvetasin keset päikesepaistelist päeva voodil külili, tõsises hädas nagu olin: väsinud ja kurnatud. Kümnekonna minuti pärast avasin arvuti ja asusin tööle. Artikli sisuks leidsin praktiliselt otsemaid tõeliselt vahva algmaterjali. Lugu valmis pooleteise tunniga ja kirjutades itsitasin lustist, sest ka algmaterjal oli rõõmuga kirjutatud.
Saatsin loo bossile ära. Nüüd saab hakata koristama.
Armsad inimesed! Ärge rääkige väsimusest! Rääkige palvetamisest!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar