Okasroosike ärkab: Läti reis

Brr... Aknad said ette, täna õhtul võib neid juba avada. Toimub koristusunest ärkamine. Ootamas on viis kirjatööd ning esialgu seisan eeslina teostamise järjekorda valimas. Tõepoolest, alles nüüd jõuan kirjutamise peale mõelda.

Puhkust sisustas peale korterimöllu veel rahulik ja mugav (tähtsad tingimused minu jaoks!) reis Lätti koos Eesti Kirik-ajalehe lugejaskonnaga. Enim jäid meelde: Ventspilsi linn, mis on ettevõtliku linnavalitseja käe all omandanud mõne aastaga uue värske ilme, mida oli lust kogeda nii silmade kui jalataldadega (mõtlen korrektset kivisillutist linnatänavail). Nojah, kellegi arvates pistis linnapea ka endale liiga palju raha tasku ning pooleli on kohtuasi. Justnagu oleks normaalne, et keegi nõukaaegse uuselamurajooni kolmetoalisest tüüpkorterist võtaks ette linnakorrastamise nii muuseas. Vanasti oli ikka lihtsam, kui sellise asjaga tegeles iseenesestmõistetavalt kõrgkiht.

Ebavõrdsuse üle kaebajaid peaks rõõmustama, et mõnekümne kilomeetri kaugusele jääv Kuldiga linnake näeb välja nagu Tallinn enne olümpiaregatti. Kaunis loodus, räämas majad, millest paljud müügis. Lätis elav giid märkas, et parajasti peetavate linnapäevade tõttu olid tänavad puhtaks pühitud. Umbrohi maalilistes sisehoovides, kuhu sai veel vabalt kiigata, andis hubasust. Midagi kaotavad kõik kordatehtud asulad, kui intiimsuse asemele tuleb väljanäitus. Kuldiga oli veel siiras linn.

Läti ootab turiste, aga sildid näitustel ja muuseumides on lätikeelsed. Mõni üldisem brošüürike leidub ka inglise, vene ja muudes keeltes. Nooremad teenindajad valdavad vabalt inglise keelt, vanemad saavad aru vene keelest (ehkki lätlased seda arvatavasti põhimõtteliselt ei räägi).

Jaunmoku lossis hakkas pisut piinlik, et me oleme nii uhked oma Palmse üle. Jaunmokus tundub olema rohkem külastajate peale mõeldud. Metsamuuseum ülakorrusel - no mis seal ikka näidatakse peale mõne puujuurika, võiks mõelda. Aga ei, see tähendab tervet koduloomuuseumi.
Paar külastatud muuseumi jätsid Lätis üldse värskema mulje kui meie samalaadsed kohad. Ventspilsi kindluses on arheoloogilised leiud ja muud eksponaadid välja pandud esteetiliselt nii nauditavalt, et hea elamus on tagatud ka siis, kui pikemalt süveneda pole aega.

Ootamatu minevik

Akende vahetamiseks tuli teha rõdudel põhjalik puhastus. Vanimad leiud ulatusid 1990ndate algusesse, kui oli mõistlik võimalusel varuda kuivtoitu. See aeg tundus täiesti ununenud.

Kappidest tuli välja nõukogude töötajate poolt töö juurest koju toodud pisiesemeid. Selline tegevus oli tol ajal pigem norm kui erand. Kummaline mõelda, et samas on meie peres vaadatud igasugusele korrarikkumisele alati väga halvasti. Nõukaaegset pisivirutamist ei peetud halvaks, arvata võib, et tegu oli muuhulgas suhteliselt ohutu protestivormiga masinavärgi vastu.

Minevikuga kohtumine oli vaimselt üsna väsitav. Kuidas küll suudab misjonär mõista lammutavas ühiskonnas elanud kohalike kummaliste tegude motiive ilma neid inimesi raasukestki hukka mõistmata?

Ristimägi - kiire põige - fotodeta

Hea, et Leedu Ristimäele ei võtnud kaasa fotoaparaati. Pilte võib ju teha, kui viibida mäel päev või paar, aga tunniks siia põigates tundus targem pärastlõunapäikeses lihtsalt ahtakestel rajakestel jalutada. Koha olemus imbus nahapooride kaudu niigi sisse ja reisiväsimus kadus.

Vaikus ja rahu vaatamata külastajatele: kaasturistiga jalgrajal kohtudes, kus mööda ei mahtunud, oli temast pigem rõõm, mitte tüdimus nagu Tallinna vanalinnas. Ümberringi mõnesentimeetriste vahedega asetatud õlgadeni ulatuvad keskmist kasvu ristid, kolme-neljameetrised pikad ristid ja lugematud pisikesed ristid, riputatud suuremate külge. Kui tavalisest padrikust mahud veel läbi, siis ristimetsast läbi tungida tundus võimatu või vähemalt eriti barbaarne. Lugematul hulgal skulptuurikesi; mida rohkem vaatad, seda rohkem neid on. Igaüks väärt pildistamist mitmest küljest. Siin-seal losutasid ilmastiku käes oma kuju juba minetanud ristide auväärsed hunnikud.

Jääks päevaks või paariks... Siis avaneks ilmselt hoopis midagi erilaadset. Iseloomulik on muide, et saabujale paistab mäest umbes neljandik, nii et tulija jõuab juba pettudagi, kui siis esimese künkakese tagant ilmub veel teine ja kolmas... Kõige lõpus seisab hiljuti valminud klooster.

Kummaline oli, et ehkki meie grupis oli mitu suurt reisihuvilist, polnud siin varem keegi käinud. Olime ka kiired, ei jäänud midagi erilist ootama. Eesolev programm oli valmis ka. Aga fotoaparaadi osas tahaks ikkagi hoiatada; pealegi on pilte juba teiste poolt tehtud.

http://www.sacredsites.com/europe/lithuania/lithuania.html