Reedene koosolemine Peeteli koguduses: kohalikul vene grupil oli külas tartlastest abielupaar, kes oli veetnud kuuajase korralise puhkuse misjoniabilistena Birskis.
Inimesi oli kokku kümmekond, jutt käis vene keeles. Aru sain 90%. Laud polnud kaetud liiga pidulikult, aga singiviilud saiadel olid mehised. Puudusid alustamine ja lõpetamine, aga sellepärast saidki osalejad end vabalt tunda. Aega polnud püütud ära organiseerida, vaid inimesed istusid mõnusalt kaks ja kolmveerand tundi ja vestlesid.
„Armas koosolemine oli,“ väljendati lakooniliselt 80 aasta tagustes vaimulikes ajakirjades. Olen mõelnud: miks nad sel ajal neist koosolemistest lugejaile rohkem ei kirjutanud? Reedese põhjal aiman, et seda ei saanudki teha. Kuidas kirjeldada vaikset rahu, armastust, loomingulisust, ruumi, kuhu mahub tasane Püha Vaim lahedasti koos inimestega ära? Peen heatahtlik huumor, pealetükkimatu huvi kõige vastu, mis jutuks tuleb. Vene hinge suursugune, peen alandlikkus. Pill, millel on 10 keelt, kõik helisevad ühe loo heaks. Söögilaud, kus igaüks haaras sundimatu tänuga toidupalade järele, nõudmiseta, et keegi pakuks. Ometi ei õnnestunud minul endale teed valada: mu naabrid jõudsid mu tassi enne ära täita.
Armas koosolemine oli.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar