Usaldusväärsed sõnad

Iga kord, kui kedagi kuulan või loen, arvestan sõnumitooja tausta: kes ta on, millised võivad olla ta elukogemused jne. Sellest teadmisest lisandub kuuldud loole mu peas lisalugu, uus mõõde suunaga kuhugi, mille lõpp-punkti ma ei tea.
Jeesus oli ainus, kes oli tulnud Isa juurest ja rääkis seda, mida teadis Isast ja Isalt. Loo lähtepunkt oli usaldusväärne, seega on ta lugu samuti usaldusväärne. Ta ei rääkinudki muud, ei rääkinud tühje sõnu.
Ometi kuulas ta inimese lugusid kurjusest ja viletsusest.
Tean usumeest, kes ei kõlba hingehoidjaks: ainus, mida ta talle räägitud kaebejuttude peale ütleb, on: küll Jumal õnnistab! Kaeblemise hetkel on aga raske seda kuulda. Tahaks ikka edasi kaevelda.
Hiljem meenutan teda tänuga. Ta ei süvenenud mööduvasse, ta nägi vaid eesolevat.
Me peame aru andma igast tühjast sõnast, tuletatakse Piiblis meelde. „Küll Jumal õnnistab“ pole tühjad sõnad.